KUMU ehk liiga palju kunsti korraga

Alustan näitelaagrist. Reedel sumpasin läbi kottpimeda metsa rongijaamast Aegviidu puhkebaasi. Oleks võinud Valduri kaasa võtta, oleks valgem olnud. Jõudsin kohale siis, kui etendati emopäkapikkude jõulutantsu.. päris huvitav... Peagi tegime süüa, sõime, millalgi tuli Lauri ja siis tegime improvisatsioone "Jumal tänatud, et sa siin oled"-versioonis. Nendega sai päris palju nalja. Ma pidin ühes olema haige, keda hakatakse opereerima, aga kes ise arvab, et temaga on kõik korras. Lauri ja Martin olid need arstid ja kaks arsti olid veel, kes pidid sisse tulema ja olukorra päästma. Ma ei suutnud oma "näitlemisoskustega" mitte midagi peale hakata, kuna Lauri ja Martin olid oma jutuga nii veenvad (kööginoad skalpellide asemel) ja suht naersin seal. Andri oli oma outfitiga meeletult naljakas ja Marlene oli muumiana väga veenev. Enne ja pärast improvisatsioone sai hästi palju laulda ja öösel tegime näitetrupile üllatusristimist. Pärast lebotas nende maskott Steve all meie juures. Hommikul sõime, koristasime, läksime ära ja taipasime, et pihvid jäid ahju xD. Negatiivset niipalju et mu nohu süvenes ja kurk on ka valus.

Käisime Elsiga kogu KUMU läbi. No päris vähe pilte ja maale, ma lõpuks ei viitsinud kõiki vaadata. Kõige rohkem meeldisid 4. korruse näitused, lemmikmaaliks sai Aili Vindi "Õhtule". Näitustel oli veel kaks imelikku maali. Ühel ei sobinud inimese nägu riietega kokku, sest riided olid üliüksikasjalikult välja joonistatud ja nägu ei olnud üldse nii peente pintslitõmmetega tehtud. Teisel maalil istus naine ja tagataustaks oli loodus. Tagataustal oli pilvise ilma valgus, aga naisele oleks nagu lamp hästi lähedalt peale paistnud :S
Pärast kunstiüledoosi ostsime süüa ja käisime vanalinnas. Ma pidin jälle, nagu mujalgi, jõululaadal iga asja peale ahhetama, et kui lahe see on.
Täna hakkasid mind trammis pesitsevad parmud lõplikult ärritama. Kõigepealt nad haisevad sinu juures trammipeatuses, siis nad haisevad trammis, siis neid tuleb juurde.... arghhhh......
Igatahes tsau!