Geograafiline mõtteviis e põhjenda oma põhjendusi antud väidete kohta

Geograafia õpik väidab: "Olulise toitainena limiteerib lämmastik kultuurtaimede kasvu, mistõttu on enimkasutatavaks väetiseks."

1. St lämmastikväetised on sellepärast head, et nad pidurdavad taimede kasvu???
2. Kas õpiku autorid olid õpiku viimaste osade kirjutamisel nii väsinud?
3. Kas ka meie peaks olema nii väsinud, et uskuda kõike kirjapandud, vaatamata selle tõesusele?
4. Kas meil peab olema õppeaasta lõpus piisavalt mõistust, et mõelda õpitavate teemade üle?
5. Kas see on reaalne, et me suudame aasta lõpus õppematerjalide üle loogiliselt mõelda?

Ei/jah/ei/jah/vaieldav, ehk siis vali seisukoht ja põhjenda kahe väitega. ---->5 punkti ülesanne

Geograafia intensiivse õppimisega on mul süvenenud viha Hiina rahvastikupoliitika ja islami vastu. Ehk siis veel rohkem viha lisaks sellele, mis on suunatud igasuguste eksamite, ekooli, kooli, hinnete, inimeste tähelepanelikkuse, mälu ja viitsimise suunas. + kirjavead eksamiraamatus. Kui raske on meelde jätta, et sõnas "konstateerima" ei ole keskel n-i? Kui ma ütleks "konstanteerima"(eeldusel, et selline sõna eksisteerib), peaks see tähendama seda, et ma tahan midagi konstandiks muuta... Ja kui "konstanteerida" fakti, peaks fakt saama konstandiks, mis on suht ebaloogiline, niiet ma ei saa jätkuvalt aru sellest n-tähest seal keskel.

A, ma sain esta üleminekueksami nelja, niiet ma ei tohiks üldse viriseda kirjavigade üle ja suhtuma mõistvalt kirjaoskamatutesse. No muidugi..

Ich bin zu zurückhaltend und leise

Kas sõle psühholoogki saaks karmimalt öelda? :D

Tegin natuke statistikat ja tuli välja, et ma õmblesin tervelt 22 kotikest! Nende hulgas siis
matikeste katted
telgiosade katted
sokitorud
riiete kotid
ja erilise süsteemiga vaiakott
.

Kuigi ma peaks praegu uusi ja karvaseid(vahelduseks veekindlatele) asju õmblema, hakkasin täna ülbelt endale pluusi tegema. Mind ajab see suur kangahunnik närvi, mis mul toas on. Huvitav, millal ma suudan kogu selle kanga riieteks teha.. hmm. "Firma" nimi ikka ei edene. Mulle endale meeldiks "shh .", aga Schweppes on vahepeal välja tulnud oma "Schhh"'iga, niiet nõme sarnasus oleks. Aga jh, oli tuju kirjutada, aga teemat ei ole... Mis siis ikka, õmmelda tuleb, sest das ist meine hobby! (ma nüüd ei mäleta, kas 'mein' või 'meine', andke andeks, mul on vist lisaks mu kahele nõrgale küljele veel üks - halb mälu (või siis tähelepanu)).

Tschüss!

Trammiparmud / trammimutid

Ma hakkan ka varsti tahtma autokooli õppima minna ja muretseda ükskõik kui kohutav auto, peaasi, et sõidaks, sest mul hakkab ühistranspordist kõrini saama. Ehk siis saab kõrini inimestest, kes sellega sõidavad.
Trammi sisenes väike parmutädike. Oli suht kössis, kapuuts peas, ja istus minu ette. Ta ei haisenud eriti ja riided olid sellised plekkideta, suht puhtad. Ma, laisk nagu ikka, mõtlesin, et üks peatus veel, pole mõtet demonstratiivselt ukse poole minna. Samas tuli sisse kolm vanamutti. Üks neist tähendas juba trammi sisenedes, et "jõle hais tuleb kuskilt..". Nad istusid pmts selle parmu kõrvale teise ritta. Noh, pikk peatus sõita, istuvad ja uurivad, siis see sama, kes ennegi, silmab parmu ja vaatab krimpsus näoga "Näe, SEE seal... " ja näitab näpuga parmu poole ja varjab nina/suud käega. "Sööb midagi... , nägu must, haiseb..." jne. Krt, ma sain NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII vihaseks selle muti peale. Umbes näitad näpuga inimese peale, kellel on elus sitasti läinud (olgugi, et haiseb, sa kannatad selle haisu välja ja sa ei pea üleüldse tema läheduses istuma!) ja ütled üle trammi, et ta haiseb! No p...... küllllllll, ma vihkan selliseid inimesi!!
Ma suht liikusin ukse poole ja see mutt lihtsalt UURIS seda parmu ja kommenteeris täiega. Õhh.......
Lähen maandan oma viha õmblemisega...

Värvivalik

Lebomati vihmakate

ehk see tore asi, mida ma olen juba 5 tükki õmmelnud (ja 1 on veel tulekul). Viimane nädal ongi olnud täis õmblemist, õppimist ja hambaarstihirmu. Viimasest ma ei räägi.
Lebomati ümbristele on veel igast toredaid asju juurde tulnud nagu telgi katte ümbrised, sokitorud, lenksukoti vihmakate, niisama pluusikotikesed ja musta pesu torud, mis pole veel päris kindlad. Õmblemine ruulib. Ma loodan, et ma jõuan vahepeal oma asju ka õmmelda selle vihmakindla varustuse kõrvalt. Vaatab. Mõtleb. Teeb...
Vahepeal tahtsin täiega midagi kirja panna, aga polnud aega ja nüüd ma ei teagi, mis hirmus põnev asi see selline olla võis, mis kirjutamist vääris. Ükspäev nägin veel unes, kuidas Martin mind läbi sõimas, sellepärast, et mu blogi oli nii mõttetu. Äkki mu alateadvus paanitseb blogi mõttekuse üle? Mida iganes.

Tegin täna vene keele projekti jaoks oma kolme slaidi, mis võtsid mult tervelt 3 tundi aega. Ma täitsa vihkan, kui mingi ülesanne hakkab niiviisi venima ja siis ma teen seda mõttetult kaua. Aga sinna pole midagi parata, nii see mul on nende presentatsioonide, referaatide, kirjandite ja kõige muuga, mis ei kuulu tavaliste töövihikuharjutuste alla!

(<----Eilse riidekoti koristamise tulemus - jõhkrad takjaribarullid!)

Lähemal ajal teen õmblemisblogi (lõpuks otsustasin..). Link tuleb siia paremasse äärde. Üritan ära pildistada kõik õmmeldud asjad ja ükskord üles panna, siis on ilus vaadata xD Ja kunagi saan ehk mingi logo või nime välja mõeldud oma registreerimata "firmale" (väga utoopiline sõna minu tegevuse kohta). Siis maalin selle igale poole mõne särava värviga, et tüütult silma paistaks ja käin, sädelen. Tegelt see logo värk on selline vastuoluline, et mulle just käivad pinda mingid suured logod riietel ja nüüd ma peaks neid ise tekitama.. "Need ei pea ju suured olema" jne, aga seda kõike annab veel läbi mõelda.
Sst!