20. august 2009

Kõik juhtub põhjusega?

Chalice - Minu inimesed, kummitab tänu Allile

Plaan minna Lohusallu ja parmutada oli juba ammu. Eile otsustas Alli (spontaanselt, mida ei pea vist mainima:D), et lähme homme (ehk siis täna). Noh, mulle tulevad sellised otsused alati üllatusena, aga ma harjun nendega kohe ära ja lähen kaasa. Eile oli aga selline tunne, et päris homme ei taha vist minna... aga noh, läksime ikka. Täna hommikul oli mul üldiselt väga paha tuju, olin lampi vihane. Sain Alliga kokku pärast seda, kui olin valesse kohta tulnud teda ootama ja sõitsime Rocca al Mare poole. Jõudsime mingisse kohta, kus rattatee keeras paremale ja otse läks aind autotee ja me saime aru, et me oleme vales kohas, ehk siis sõidame Kakumäe poole. Alli arvas, et rannast läheb tee õigesse kohta, mina nii ei arvanud ja sõitsin oma toreda tujuga veits aeglasemalt ja tagapool. Kui me lõpuks veendusime, et ei lähe sealt mingit teed, ei olnud meil muud valikut kui Kakumäe randa jääda, sest, oi üllatust!, Alli rattakumm läks lihtsalt lampi siledal asfaltteel katki. Mu tuju tõusis nö "lakke" sellel skaalal, millel ta juba oli. Alli polnud kummi vahetamise suhtes eriti entusiastlik, sest rehv oli ka kahtlaselt lõhki ja nii me midagi ei teinudki. Parmutasime pinkidel, sest ma unustasin rannalina maha. PÕHImõtteliselt läks parmutamisplaan täide aind ilma ööbimise ja sulgpallita. Ja saunata, mida köeti ilma meieta.
Kuueni konutasime rannas, lugesime raamtuid, olime parmud. Alli kõndis terve tee koju - 2 tundi 25 minutit. Ma proovisin ka seda kõndimise asja, aga suht varsti kihutasin juba koju vetsu poole. Plaanis oli süüa, teavitada vanemaid matka ebaõnnestumisest ja Paljassaarde minna veel raamatut lugema. Allil oli missioon kaheksasks koju jõuda ja vabadussamba avamisele minna.
Sõitsin paljassaarde, kus mingid tüübid olid mingi künka taga võssis telgiga ja jõid ja rannas oli igast Vasjasid, ehk siis keerasin otsa ringi ja sõitsin Stromkale, kus ma lugesin ühe peatüki läbi ja kihutasin lõdisedes koju. Pakkisin asjad lahti ja nüüd olen siin, mõtlen, mida homme ette võtta.
Alli oli kindel, et kõik juhtub põhjusega, niiet see põhjus, miks see kumm katki läks ja mille pärast me täna-homme ei ole seal, kus olema peaks, võiks nüüd ilmsiks tulla, sest ma saan muidu vihaseks!
Muide, rannas tuli meelde, et Oliveril on täna sünna ja laulsime talle sünnipäevalaulu ja lootsime, et ta kuuleb.

2 kommentaari:

Eesti mobiiltelefon ütles ...

Aw. Ma käisin kah Vabaduse väljaku avamisel. See oli isegi päris huvitav kui välja arvata, et ma midagi ei näinud. Ja seal oli eraldi VIPiloož kõigile keskerakonna moosipurkidele. Tõsiselt haige.
Lõpuks oli olukord selline ,et kuna me midagi ei näinud, üritasime minema minna.... ÜRITASIME. Meil kulus mingi 10 minutit,et mäest alla saada, sest mingid inimesed seisid tropis treppide peal ja teine osa trügis paaniliselt üles.

Penny White ütles ...

XDXD Kui tore, et ma sinna ei läinud.